Uued liikmed:

;.
01/04/2014
;.
29/03/2014
;.
18/03/2014
;.
25/02/2014
;.
22/02/2014
;.
19/02/2014
;.
11/02/2014
;.
05/02/2014
;.
30/01/2014
;.
21/01/2014

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit (TBE viirus e. ingl. k. Tick-Borne Encephalitis)

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus, mis kandub edasi peamiselt puukidega. Puukentsefaliidiviirusel on kirjeldatud 3 erinevat alltüüpi. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Loomad on viiruste kandjad, kes ise ei haigestu.(vaktsineeri.ee)

Enamasti haigestub inimene nakatunud puugi hammustuse tagajärjel, kuid viirus võib levida ka kuumtöötlemata lehma- või kitsepiima joomisel. Haiguse kulg on sageli kahefaasiline: esimeses faasis esinevad gripisarnased sümptoomid, teises faasis kujuneb erineva raskusastmega meningoentsefaliit, millest enamus inimesi tervistub. Üle 40% vanemaealistest patsientidest tekivad aga haigestumise järgselt mitmesugused jääknähud – tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, peavalu ning jäsemete halvatused; esineda võivad ka surmajuhud, kuid need on harvad. Puukentsefaliidi diagnoos pannakse vereproovi ja seljaajuvedeliku analüüsi põhjal. Spetsiifilist ravi puukentsefaliidi vastu ei ole. Antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuniteedi, st haigestutakse ainult kord elus. Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida. ( Riikliku Immunoprofülaktika Kava Alusdokument 2005 ; puuk.ee )

Entsefaliit  sageneb sesoonselt, sõltudes puukide aktiivsusest. Haigestumist soodustavad pehmed talved ja niisked kevaded. Nakatumine võib alata juba veebruaris ja kesta kuni novembrini. Haigusel on kaks faasi, millest esimene ilmneb pärast 6−14  päevast inkubatsiooniperioodi, kui viirus on jõudnud vereringesse. Patsiendil tekivad üldised sümptomid, nagu kehatemperatuuri tõus (tavaliselt alla 39ºC), peavalu, üldine nõrkus, väsimus, seedehäired, köha ja nohu.  Kui viirusel on õnnestunud läbida hematoentsefaalbarjäär ning nakatada aju, siis pärast 2−8-päevast sümptomivaba perioodi ilmuvad närvisüsteemi kahjustusele viitavad haigusnähud. Kehatemperatuur tõuseb uuesti (tavaliselt üle 39ºC), millele lisanduvad tugev peavalu, kaelakangus, teadvusehäired, deliirium, kraniaalnärvide paralüüs, koordinatsiooniprobleemid ja käte-jalgade halvatus. Lõpuks võib tekkida hingamislihaste paralüüs, mille puhul  on vajalik intensiivravi. Puukentsefaliidi spetsiifiline ravi puudub. Ravi on sümptomaatiline, st palavikku alandav, valu leevendav jne.  Eestis on esindatud  kõik senini tuntud TBE viiruse alatüübid – Lääne, Kaug-Ida ja Siberi tüüp. Lääne alatüübi kandjaks on võsapuugid ja Siberi ning Kaug-Ida alatüübi kandjaks laanepuugid (http://www.tick-victims.info; M. Tigasson “Puukide ja nende poolt põhjustatud haiguste levikut mõjutavad faktorid” ).

Puukentsefaliidi endeemilisteks piirkondadeks Euroopas on Kesk-Euroopa (Austria, Saksamaa, Poola, Tšehhi), Balkanimaad, samuti Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa. Puukentsefaliidi endeemilised piirkonnad on viimastel aastakümnetel laienenud, võimalik, et seoses kliima soojenemisega. Nakatumist mõjutavad ka inimeste tegevused looduses ja reisimine. Viimastel aastatel on Euroopa kõrgeimad  puukentsefaliidi haigestumusmäärad esinenud Eestis ja Sloveenias. Haigestumine on Eestis viimase 10 aasta jooksul kõikunud, jäädes 90 haigusjuhu (2008. a) ja 272 haigusjuhu (2010. a) vahele. Eestis on haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades – enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja LääneVirumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit. (vaktsineeri.ee)

Entsefaliidi teemaline artikkel ajakirjas Eesti Arst