Uued liikmed:

;.
20/07/2014
;.
19/07/2014
;.
18/07/2014
;.
10/07/2014
;.
01/07/2014
;.
23/06/2014
;.
18/06/2014
;.
18/06/2014
;.
18/06/2014
;.
12/06/2014

lapsel borrelioos. muudame eesti meditsiini

tere

minu 6 a pojal on jälle borrelioos. esimesel korral seisin arstide konsiiliumi ees ja võitlesin välja nn ülipika ravi e siis 1,2 kuud. muidugi oleks pidanud saama kohe veenisisest ravi ja siis vee suukaudset. seega mind ei üllata lapse uuesti halvenev tervis ja positiivne igm. siit ka minu üleskutse. hakkame võitlema valeravide ja iladsi meetodite eest…. üksi on raske midagi muuta aga otse loomulikult ei anna ma alla. kontakteerusin ka pealtnägijaga ning kui nemad võtavad loo ette loodan et ühinete minuga. lapsed ei saa ju invaliidistuda lolluste tõttu. see mida mina haiglas kuulsin tartus luuninis oli hirmutav. VÕITLEME KOOS

33 kommentaari postitusele lapsel borrelioos. muudame eesti meditsiini

  • TDK

    Idee on hea. Kuskil tuleb see teema avalikuks teha. Meditsiin massiliselt eirab seda haigust ja veelgi hullem – isegi valetab nakatunute reaalset arvu, kuna haigetel ei ole võimalik testegi teha sageli, eriti just saartel. Pealtnägija oleks õige suund. Võtku korra statistika ette ning leiame Eesti nr 1 kohalt ilmselt- edastame 1000 inimese kohta naktanute arvult isegi USA-t, Venemaad ja paljusid teisi suuremaid riike. See on ju absurd. Midagi kuskilt käärib ja keegi midagi ei räägi. Samuti jagatakse väärinfot, et tegemist väga kerge haigusega, mis allub hästi ravile. Tõesti see võib ollagi kerge haigus juhul, kui kohe ravida, kuid enamik inimesi avastab haiguse pool aastat hiljem või rohkemgi. Mis siis nendest inimestest saab? Keegi nendega ei tegele. Meditsiin mõnitab tegelikult inimesi otse näkku- pannes valesid diagnoose ja andes valesid ravimeid. Ei taha väga negatiivset muljet jätta aga enda umbes 5 aastase haiguse käigus pole näinud ühtegi adekvaatset arsti. Enamasti olen suutnud ennast ise aidata ning alternatiivne meditsiin koos mitteametlike nõuannetega on jällegi teinud minust töövõimelise inimese. Seda haigust on võimalik ravida, kuid ravivõtted on hetkel Eestis täiesti paigast ära.

  • gatlin

    krp. oled väga tubli, hea et meie hulgas on julgemaid! Üks asi on ise koorma all ägada, aga lapse vaeva on raske kõrvalt taluda, kui aidata ei saa. Kas lisaksid mõne sõnaga, mida Tartus kuulsid teema kohta?

  • krp

    kõigepealt sain sõimata infektsionisti käest et milline ema ma ikka olen, et lasen puugil lapse küljes päevi rippuda ennem kui eemaldan. sest ainult nii saab borrelioosi. eda tamm teatas et borrelioos ei vaja ravi, sest inimese organism saab sellega ise hakkama…. ning meie liigese ja neuroloogilised probleemid ei ole puugist sest liigesed ei ole ju paistes ja ei ole olnud nahal ringe….. ühesõnaga see mõtetu jura muudkui jätkus ja jätkus. lõpuks tehti siis 1 kuune ospamoxi ravi nn ema rahustuseks ja seda tänu konsiiliumi kokku kutsumisele. muide minu küsimusele kust saavad liigese ja lastearstid infot borrelioosi kohta vastati et kuugeldavad….. aga miks mitte õigeid lehti…. ning iladsi kohta ütles eda tamm et soolapuhumine ja ravimifirmade toidul olevad arstid. ning mina e siis lapse ema ei tohtinud googeldada sest see polevat õige info allikas. oli tollel ajal rase ning sõin kogu aeg looduslikke rahusteid sest see jutt luuninis oli ikka üle mõistuse. konsiiliumis hakkasid infektsionist ja neuroloog mind lausa rämedalt ründama. kuid nüüd ma ei ole enam rase ja valmis sõdima… muide 1 kõige põhjapanevam argument on et ma ei ole kohanud ühtegi borrelioosi haiget kellele pole aidanud 14 päevasest ravist…

  • krp

    ehk vajan Teie kõigi abi seega küsin varsti vast Teie kaaskannatajate kontakti sest muidu on minu poeg ainus kellest arstid kuulevad nagu nad ise seda ütlevad,,,

  • Kassike

    Minu poljal oli ka millalgi borrelioosi analüüs veidike positiivne. Arst ütles,et ravi ei ole vaja.Minu arvates on temal selged borrelioosi tunnused.Tal on olnud ka päris palju puuke mis pärit saaremaalt.Kuna siiani on olnud nii,et need tundmudmused tulevad ja lähevad, ei ole ka käinud ka arstiga ravipärast kaklemas.Aga üldiselt on plaan seda teha.
    Kuna ma isegi võitlen oma ravi pärast hetkel siis ei saa lapsele ammugi ravi kaubelda.Kui endal olukord paraneb siis hakkan lapsega sama rida ajama.
    Üldiselt on see borrelioosi teema üsna nutune, aga jõudu ja jaksu ikka.

  • krp

    ma ei saa aru mis toimub… miks see nii raske peab olema. igatahes kui me kõik kokku võtame ja ühiselt loo räägime siis ei saa nad iga kord eraldi öelda et ennekuulmatu et ravi ei aita. ma arvan et ühtsuses peitub jõud ning kui ma olen asjad läbi mõelnud siis paneme kõik lapsed kenasti kokku ja näitame et neid juhtumeid on palju. seega mul on 2 lootust 2 arsti näol. kui nii siis pole asi veel kadunud. samuti saatsin kirja pealtnägijasse. ning kui miski muu ei aita on mul 1 plaan veel. aga ravi meie lapsed saavad!!!!!!!!!!!!1

  • Mirjam

    Tere

    Ajakirjanikuna olen seda teemat asunud uurima. Keegi teist pöörud PN toimetuse poole. AITÄH.
    Teil on õigus – selleks, et teema saaks tugeva kajastuse on vaja kindlaid fakte ja ülevaadet sellest, milline on tänane situatsioon.
    TDK Sa mainid mingit statistikat, kus Eesti on vaieldamatult esikohal.
    Mis statisitkas käib jutt ja kust seda näha saab?

  • Ly Ly

    TDK on ehk leidnud värskemaid andmeid, aga 2007.a.-l väideti:
    “… Lyme disease is extremely common in the Baltic region. In fact, disease rates are several fold higher in this area than in the USA…” (gideononline.com)
    GIDEON-i tasuline e-raamat Lyme disease Global Status (borre ülemaailmne statistika 9.02.2012 seisuga).

    eurosurveillance.org:
    at a local level, there is a focal pattern of distribution related to suitable tick habitat, including some hotspots where more than 100 cases per 100,000 population per year are recorded (e.g. parts of Slovenia, Germany and Austria, the Baltic coastline of southern Sweden, and some Estonian and Finnish islands)”.

    Puugid ja haigused riigipiire ei tunnista. Nt rannikualadel ongi puugihaigusi palju. Ei usu, et Eestis oleks ülediagnoosimist.
    ——
    Varasemalt jutuks olnud: http://www.borrelioos.com/2011/09/borrelioos-ja-meedia/
    Ja http://www.borrelioos.com/2011/10/puukborrelioos-ehk-lymei-tobi-ja-selle-ravi/
    Aitäh ja jõudu!

  • Kassike

    Mirjam, see on tore uudis,et hakkasid borrelioosi teemat uurima. Loodame,et saad ka mingil hetkel midagi avaldada, sest nagu me kõik teame on meedial päris võimas jõud. Meie ainus võimalus saada korralikku ravi on ainult siis kui arstid hakkavad borrelioosi üleüldse tunnistama ja näevad seda haigust ka haigestunu poolelt.
    Naljakas,aga käisin just eelmisel nädalal jälle arsti juures ja tema seletas mulle üleüldse,et see borrelioosi analüüs suht mõtetu üldse ning võib näidata mida iganes (aga mitte borrelioosi).Eriti veel pole mõtet seda analüüsi korduvalt teha.Ja üleüldse istu kodus ja ole vait,mida sa käid siin mõtetult halamas.Vot selline suhtumine siis arstil.Ta vist ei ole kordagi mõelnud,et äkki ta siiski eksib oma arvamusega.

  • gatlin

    Meedia oleks hädavajalik, sest muidu midagi muutuma ei hakka. Mirjami ülesanne aga lihtne ei ole, sest sisuliselt eestis ju praegu borrelioosi probleemi ei ole. Selles osas on siinviibijatest mitmed öelnud, et kõige borrelioosihaige vaenulikum on Nakkuskliinik ise, mis loob aga juba probleemi (olen isegi pisar silmis sealt tulnud, kaasas soovitus “terveneda positiivsete mõtete abil”. Seniks kuniks ei tunnistata, et borre saab jääda krooniliseks ei eksisteeri ka vastavat loendust, palju meid on. Isegi olen hetkel neuroloogias sees, sest ainus mis terve rea hädade juures on olnud on borre näidud, aga ma ei saa endale ju ise diagnoosi panna, et mul on krooniliseks kujunenud borrelioos, seega ei ole ka sõnaõigust, sest diagnoos puudub. Olen arstide jutust aru saanud, et med.koolitused just manitsevad borrelioosi ülediagnoosimise eest ja ei pea vajalikuks üle kuu kestvat ravi (sedagi on meil väga keeruline saada). Igal juhul saate tegemisel Eesti infektsionist praegu kroonilisse borrelioosi, mis ei alluks Doxytcyclinile, ei usu. Minu meelest oleks super, kui leiaks saatesse mõne välisspetsialisti, kes suudaks tuua vastupidiseid näiteid, sest muidu jääks jutt ühepoolseks, sest tänasel päeval haigete jutt ei maksa. Kõige probleemsem on aga see, et inimesed jäävad töövõimetuks ja teemat nagu ikka ei eksisteeri…

  • TDK

    Tere Mirjam.

    Kahjuks on see statistika kustutatud ära aga olen sealt kunagi välja kirjutanud midagi sellist :
    26/09/2011 at 12:28
    Tundub, et seda borrelioosi teemat püütakse igati vältida. Vaadake või numbreid- 1721 diagnoositud haigestumist borrelioosi (eelmine aasta Eestis). Ilmselt vähemalt pool sellest võib olla diagnoosimata, kui mitte rohkem. Samas näiteks Usas on aastas keskmiselt kõigest 25 000- ja Venemaal üle 8000 nakatumise, mis tõstab Eesti 1000 inimese kohta kõrgele esimesele kohale. Kusjuures aastal 2011 oli nakatunute arv Eestis juba 2303. Põhjamaade statistika tuleks eraldi üle vaadata.

    Samas on nakatumise arv aina tõusnud :
    http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Puugihaiguste_statistika.pdf

    NB Kusjuures selgusetuks jääb, et kes sinna terviseameti statistikasse kirjutatakse ja mille alusel. Paljudel juhtudel keeldutakse ravist ning see haigus ei pruugi testides kajastuda ega ka statistikas. On arste, kes lausa keelduvad puugi testist. Minul oli täpselt samuti. Pidin ise 500 kr eest oma vere saatma teise haiglasse. Samuti ei määrata selget borrelioosi diagnoosi. Ka mind pole otseselt diagnoositud borrelioosi haigeks vaid öeldi, et on mingid näidud ja aeti muud seosetut juttu. Vaevalt, et enamus siinsetest põdejatest seal statistikas on, kuna enamasti aetakse haigus hoopis millegi muu süüks. Siit saaks väga huvitava loo iseenesest, mis paneks väga tõsiselt Eesti meditsiini suhtes mõtlema.

    Soovitan foorumit sirvida ja tutvuda eelkõige inimeste muredega. Samuti on kuskil käärid, kuna statistika räägib üht, kuid iga inimene Eestis teab mõnda sõpra/tuttavat/sugulast, kellel antud haigusega kokkupuude. Ususn, et arvusid üsna kõvasti mätsitakse kinni. Kusjuures isegi nende arvudega, mis avaltatud oleme üks ohtlikumaid piirkondi maailmas.

    Soovitan ühendust võtta mõne sõltumatu endise arsti või teadlasega. Näiteks DR.Ramond Lihtmaa, DR. Ivo Kolts, kellel pole midagi varjata ja räägivad haigusest nii nagu see tegelikult on bakteri vormilt ja keerukuselt. Sarnaneb kõige enam neurosüüfilisele. Ka seda, et kui palju nad on elujooksul sellega kokku puutunud ja kui palju ravimata haigeid hetkel ringi liikumas on, kes võivad lausa sandistuda- nii nagu ka meil siin foorumis on näiteid. Ei ole tegu lihtsa haigusega ning oleks aeg sellele ka vähe tähelepanu pöörata.

  • TDK

    Mõned kirjavead tulid kiirustades sisse- vabandused :) ei oska veel siin foorumis muuta seda teksti, Ly ehk kunagi näitab kuidas see käib.

  • Mirjam

    Tere õhtust

    Arstide soovitused on väga teretulnud. Aitäh.
    Mul on üks abipalve veel – kas teie seas on keegi, kes on reaalselt Saksamaal käinud ja abi saanud. Keegi kelle lool on õnnelik lõpp tänu õigele ravile. Hetkel saan ma aru, et peamine probleem on selles, et Eestis ei ravita borrelioosi õigesti, et antibiootikumid pole väljapääs…

  • kassike

    Eestis jah borrelioosi ravida ei osata, isegi diagnoosida tegelikult mitte.Kui antibiootikumidega õigel ajal jaole saada siis võib isegi ravi edukas olla. Muidugi kui ravi teha korralikult õige pikkuse ja õige rohuga. Ja muidugi minu kogemuste põhjal on igal arstil oma arvamus ja nägemus borrelioosist, selle ravist ja diagnoosimisest. Päris tihti satume meie kahe erineva arvamusega arsti vahele ja saame kogu sõimu omale, muidugi koos vaimuhaiguse diagnoosiga.

  • TDK

    Hetkel vähemalt siin foorumis vist keegi pole Saksamaale borrelioosi kliinikusse jõudnud, küll aga paljud plaanivad ja just tänu sellele, et Maarjamaal pole pädevaid arste. Ravivõtted on vananenud ning pärinevad 1997 aastast ja varasemast. Ainult antibiots on põlvkonniti uuenenud, kuid kõik muu on sama. Õnneliku looga lõpp oli mul alles siis, kui pääsesin arstide küüsist ja valeravist. Küll raviti toidumürgitust, stressi, maohaavandeid ja tuhandet muud asja arvestamata seda, et kõike võib põhjustada üks meie meditsiinis tähtsusetuks peetav borrelia bakter. Isegi, kui test kinnitas borrelioosi- raviti ainult tagajärgi. Samuti on väga halvad lood meie perearstidega, kes enamasti üldse midagi borrelioosist ei tea või kui siis ainult seda, et 7-14 päevane Doxtcycline antibiotsi kuur võib ravida, kuid see päris nii ei pruugi alati olla. Samuti on jube jama see, et kõigi arstide arvamused erinevad nagu öö ja päev ja kui üks arst soovitab massaažis käija ja sauna teha ning väikest treeningut, siis teine keelab kõik ja käsib pool aastat isegi mitte puid tassida. Samuti erinevad ravipikkused. Ühe jaoks on normaalne nädalane ravi, teise jaoks aga pole piisav isegi kuu pikkune ravi (kusjuures antibiotsi sort ja kogus on samad) Minumeelest näitab see selgelt ebakompetentsust. Kõige hullem ongi, et kui minna neuroloogile kurtma oma muret, siis isegi ei kuulata inimesi ja enmasti määratakse antidepressandid, mis kuidagi ei mõjuta bakterit vaid hoopis võivad vaimse tervise tuksi keerata.

    Kõige lihtsam olukorda kontrollida olekski võttes 10 erineva arsti raviarvamused ja juba on näha milline erinevus valitseb. Samuti ei klapi meie arstide seisukohad välisriikide arstidega ja täiendatakse ennast vaid selles valdkonnas, et mitte borrelioosi jumalaeest diagnoosida, kuna muidu ju peab nii kaua ravima ja riigile on see väga kulukas. (veenisisene antibiots)

    Olen võidelnud üle 5 aasta. Kokku käinud viies haiglas. Haiglates veetnud üle 5 nädala sees. Tulemused olid väga küsitavad. Paranemine algas, kui viisin ennast ise haiguse ja bakteri tüvega kurssi ning kasutasin kõikvõimalikke taimseid toidulisandeid (soovitan siit foorumist leida taimsed abimehed üles, mis tõesti aitavad)koos antibiotsiga, pluss kombineerisin väga suured doosid omavahel. Edu võti peitub toitumises ja bakterile ebasoodsate tingimuste tekitamises, mille tulemusel bakter vaikselt aastate jooksul hävineb. Samas ei tohiks antibiotsi ikka üle kuu enemasti võtta, kuna muidu lõhub teistpidi organismi. Sellepärast ongi head looduslikud antioksütandid, mida võib mitu aastat tarvitada :N Cats Claw ehk Samento, Banderol, Cumanda, Männikoore ekstrakt, küüslauk jne

    Olen suhelnud umbes 30 erineva arstiga.

    Soovitan kontkteeruda nendega, keda ennemgi mainisin, kuna nende abi mängis olulist rolli tervenemisel. Nemad on ka arstid, kellel on väga suur kogemuste pagas, kuid nende ravivõtted ja pilt haigusest on teistsugune, kui tüüpilistel arstidel. Dr Raimond Lihtmaa saab eriti vabalt kõneleda, kuna on tänasel päeval kolinud täielikult alternatiivsesse meditsiini ja ei karda seda masinamärki ja ilmselt ka sõna võtta. Kui muidu olin peale haiglat mitmeid kuid voodis ja pm olin kogu aeg haige ja töövõimetu (ka peale veenisisest ravi) siis alles peale õigeid võtteid tulid esimesed edusammud ning tänaseks olen töövõimeline ja oma ettevõtte juht. Väike peavalu on vahel jäänud, kuid võrreldes sellega, kui hull oli varem, elan selle üle.

  • lauri25

    Ikka olen nõus rääkima, keegi peab algatama ju midagi,inimväärse elu nimel, TDK liitu ka, äkki hakkab siin eestis siis midagi muutuma, mina üksi ei saa muuta seda, aga ühtsuses peitub jõud, kaotada ei ole midagi enam.

  • Ma olen ka kogu aeg oma lugu avalikult käsitlenud ja olen seda ka edaspidi nõus tegema.

  • TDK

    Tublid olete Lauri ja Uku. Mina kirjutasin ka Mirjamile ja minu lugu võib avalikult kasutada(mingit suvalist nime kasutades), kuid ise päris rääkida ei tahaks, kuna töö jms lihtsalt ei võimalda. Olen ka üsna varjanud oma haigust ja võitlen iseendaga. Olen üsna kõbus juba ja saan oma töö tehtud ja vb väsimust vaid kolleegid märkavad vahest. Samas olen alati valmis kaamerate väliselt suhtlema ja rääkima, kuid saan aru, et see teema on vaja aktuaalseks teha ning üritan igati aidata, kui abi vaja on.

  • IgM

    KRP – mul on küsimus – mis haigusnähud su lapsel on?miks sa arvad, et tal on tõsine Lyme`i tõbi? Mis rohu sa talle välja kauplesid? Miks sa arvad, et oli valeravi? Lapsi just ravitaksegi amoxicillini ja klaritsomütsiiniga (doxyt ja muid mürke ei tohi alla 8 a lapsele anda) Miks sa just arvad, et talle on vaja veeniravi?veeniravi tehakse väga ägedate nähtude puhul nagu juba närvi kahjustused, südamelihaste ja liigestekahjustused.
    Sinu viimale lause – kas ma saan õieti aru, et sa arvad, et just veenisisene tseftriaksooni või penitsilliini ravi on see ainuõige ja päästab? (küsin selleks, et siin on inimesi (kasvõi TDK näiteks, keda veeniravi ei aidanud vaid leevendas ajutiselt nähte).
    ma tahaksin oma pojaga minna ka nüüd kuhugi kontrolli – tal oli juulis puuk, esimese kuuri amoxicillini( 20p) sai sept. sest ma lasin lihtsalt igaks juhuks teha analüüsi. dets. käisime merimetsas kordusanalüüsil ja arst ainult vaatas sellele otsa ja ütles et siin on vaja kohe uut ravi (Klacid 10 päeva) ja ei ühtegi kommentaari, miks ja milleks ja mida ta sealt proovist nägi. Laps endiselt haige ei olnud, muud ma ei tähelda kui kurgupunetust ja kohati väsimust.Esimene arst septembris saatis meid ka sealt koju suhtumisega et mis te antikehasid ravite,kui laps haige ei ole, see on kindel, et puuk on olnud borre kandja, aga ravi teha pole mõtet. ikka tegin.ja siis teine arst samas haiglas kahe kuu pärast vaatab ainult proovile otsa ja kirjutab uue kuuri välja.ARUSAAMATU.Mu enda lugu on kirjas ka “ka klubis” meie lugude all. ise haigestusin ilmselt 2010 suvel ja 2011 sügisel sain teada et on borre ja siis oli haigus läinud juba südamelihastesseja tekitanud põletiku.Novembrist jaanuari keskpaigani solgutati Tlnas erinevate arstide vahel, nagu ma kirjutasin, Merimetsas oleks võinud nov . juba teha mulle ekg minu kaebuste peale ei oleks asi nii tõsiseks läinud.doxy ei aidanud vaid tegi hullemaks.praegu on muud kaudu välja jõutud veeniravist möödas 10 päeva ja …ma parem ei ütle midagi, et ära sõnuda.mind võeti kuulda,sest oli suurepäraseid tuttavaid arste Tlnast väljaspool.Samas konsultatsioon ka Tartu infektsionistiga oli lakooniline ” kokkupuude on olemas, antikehad on veres, mis staadiumis asi on ja kuidas ravi on mõjunud pole kahjuks kuidagi võimalik kindlaks teha ????!!!!”
    Hetkel on suurem mure lapse pärast.Kuhu ma ometi peaks minema, et a) kindlaks teha, kas 2 ravikuuri on mõjunud b) kuidas edasi käituda c) ja kuidas tema seisundit üldse hinnata – kas lugeda lugu lõppenuks või tegeleda edasi.KRP – ma ei ole oma posituse küsimustega sinu vastu vaid lihtsalt tahaks infot.(tundub et sama suhtumine on nii tln kui tartu, ma mõtlesin oma lapsega justnimelt edasi Luninisse minna asja arutama).

  • krp

    tere
    minu pojal on borrelioosi tagajärjel neuroloogilised nähud nagu epilepsia ja liigestes on põletikuline vedelik ning liigese valud nii suured et ei kõnni enam. seega kui borrelioos on juba liigese tuleks teha ikka veenisisest. 3 põlvkonna ravim- hetkel ei ole meeles. soovitan suhelda anneli kolgi või põlvast asta kaasikuga. hetkel nendega kõige paremad kontaktid. esimene kuur ei mõjubd sest sümptomid hakkavad tagasi tulema…

  • lauri25

    Tere IGM,TDK kumb teist oli veeniravil,kuidas te sinne jõudsite, mis arsti kauda, kas arst uskus kroonilist borrelioosi, miks tehti 1g tseftriaksooniga ravi. Mulle tehti 2grammiga, kui uuesti peaks haiglasse pääsema siis laseks teha 4grammi tseftriaksooniga IGM mis arst on sinu ema, kas saab kasutada sinu kauda tutvust ära ja minna sinu ema vastuvõtule saaksime ta ju koolitada borret ravima kasvõi katsemeetodi abil ma võin olla katsejänes, kas tema ei saa sulle teha ise veeniravi, ta saab ju rohtu kirjutada küll.

  • IgM

    KRP – selge ja kurb kuulda.Muidugi on siis tugevat ravi vaja.Tseftriaksoon on see 3. põlvkonna ravim.
    Lauri – loe mu postitusi “ka klubis” ja “IGM mitmel teemal”.Kahjuks mu ema enam ei tööta,aga tal on mõistlikud ja osavõtlikud ex-kolleegid, kellele ma olen väga tänulik. Miks 1 g: ei tea, miks ta nii otsustas – ilmselt kuna borre tiitrid analüüsis ei olnud ikkagi väga kõrged.
    Minu jaoks kõige suurem müsteerium on siiani see ,KUIDAS ikkagi need patsientidest ja ka arstidest “profid”, suudvad Tartu kliinikumi ja Merimetsa testidest nii kindlalt välja lugeda, mis staadiumis asi on, millal tekkinud ja kuidas ravi on mõjunud.100% kindel on see, et inimesele jäävadki antikehad kogu eluks verre ja ei kao kuhugi.Kui on lugu värske nakatumsega, asi selge, üleval on nii IGM kui IgG, mida kinnitatakse westernblot testiga. Kuidas ütleb näiteks seesama kuulus dr. Toomsoo, et borrelioos on “krooniline”.Tema mingis artklis on näited, aga mulle öeldi näiteks nii Tartu kui Tallinna analüüside kohta, et “kokkupuude on olnud, aga millal – ei tea”.
    Ma tahaks teha nüüd peale ravi kordusanlüüsi, aga kõik kinnitavad nagu ühest suust, et seda pole vaja, see ei näita midagi.TDK – kus sina oled teinud neid teste ja kes on öelnud, et pole olnud veeniravile kõigevähematki mõju. Tegid ise Elisa testi ja võrdlesid enne veeniravi tehtuga ja otsustasid ise?! (ma mäletan sinu postitusest lõiku ” peale ravi sümptomid tagasi ja analüüsis ei mingit muutust Igm ja IgG osas”).AGA neid väidetavalt ei peagi ju olema.
    Uku – sul on kõige pikem kogemus – mida sulle on nende analüüside kohta öeldud ja mis dünaamika sul näitajates on olnud?

  • Dr. Toomsoo luges küll kroonilise neuroborre välja, aga kevadel perearsti tehtud proovidele oli laborist peale kirjutatud, et nii tihti pole vaja testida. Tegu oli neljakuulise intervaliga…

  • krp

    minu poja igm on peale ravi ikka üle 200 e max. keegi ei oska seda seletada. küll aga öeldi et eduka ravi korral läheb igm nulli. ja seda ütlesid kõik arstid. igm peax minema nulli. seega mix ei ole mõtet proove teha? ma usun et seda arstid ka ei tea mis siis tegelikult juhtub. nagu nad ei tea kuidas nakkab ja sümptomid on ka udused…. meie juhtumi üle nüüd mõeldaxe aga endal hakkab juba hullu tunne tekkima… nagu kuulux kuhugi sekti kes kummardavad borrelioosi ja ei suuda leppida faktiga et teil ei ole seda… lugesin uurimust et saxlased leiutasid plaastri mis on antib. kaetud. kirjutan neile ja uurin kas nad oskavad öelda teaduspõhist spiroheedi elutsüklit. vastavalt sellele hakkan siis ka ravi pikkust taga ajama. iladsi kirjutisi eesti arstid ei tunnista…

  • IgM

    heh.IgG seevastu näitab vanu antikehi ja seega ka kroonilist borrelioosi…või siis jälle teist arvamust, et see jääbki eluks ajaks positiivseks.mine võta kinni.sina oled tartu inimene,minu poeg täna kaebas hüppeliigese valu. jeerum küll, ma arvasin, et see nali on läbi.Annaks jumal, et see on kasvuvalu.Kas ma tõesti pean temaga minema sinna Merimetsa uuele analüüsile ja kuhu ometi edasi ravile. Huvitav kas Mustamäe lastehaglas on mõni infektsionist, kelle poole pöörduda. Täitsa õnnetu olen hetkel jälle.
    ma ei mäleta, kas küsisin, mis ravimit ja mitu kuuri ja kui pikalt su laps on saanud?!

  • krp

    täna rääkisin arstiga ja jutt jõuab ikka seljaajuvedeliku võtmiseni. olen aga selle vastu… nüüd siis peame valupäevikut ja vajadusel teeme uued uh ja asjad. ning siis jälle ravi aga tugev usk et 1 kuur ospamoxi ongi ok. 1 kuu ja 2 näd. ma ei tea enam… kuidas lapsel kellel polnud kunagi varem liigese probleeme peale seda haigust ongi normaalne põlvede valu??? ma ei saa aru. no igatahes tasa ja targu… aga pöörduge anneli kolgi poole sest kui me ikka sama arsti külastame siis tekib tal asjast ka selgem ja parem arusaam.

  • IgM (logimata)

    IgM muide näitab värsket nakatumist ja ei lähe mitte raviga nulli vaid kaob mingi aja pärast ise verest ära so. see tähendabki et nad on cärske nakatumise antikehad. Ly-l on selle info osas ka kindlasti mingi artikkel.

  • IgM (logimata)

    …ja mul on tunne, et ma olen seda ise ka kuskilt lugenud, et nad peaks olema veres ca 2 kuud peale nakatumist ja pärast ei ole neid mõtet enam otsida ega analüüsida.Samas kui su pojal on nad üleval? see suvi uut puuki ei saanud?või millal see oli tal?

  • paikesekiir

    Seda, et IgM on veres näha ainult 2 kuud, ma ei taha uskuda, sest minu IgM oli kõrge detsembris 2010 ( esmane diagnoosimine ja doxi algus ), siis veebruaris 2011 ( doxi lõpp ) ja ka aprillis 2011 ( doxist möödas 2 kuud, pöördega paremuse suunas, mida iganes see ka siis tähendas ). Nüüd saab varsti aasta mööda ja ma lähen 3 entsefaliidi süsti tegema ja siis palun kordusanalüüsi teha, eks siis paistab, mis seis on. Aga nakatumine oli ilmselt suvi 2010, kuna kuskil augustist algasid kummalised terviseprobleemid.

    Keegi küsis toortoitumise kohta – siit blogist saab infi : http://paikesetoit.blogspot.com/
    Kui tõena seda kõike võtta võib, mis seal kirjas, ma ei kujuta ette. Samas on endal olnud küll pos.kogemus seoses toitumise muutmisega, seda olen omas loos ka väheke kirjutanud ( vähem liha, rohkem kala, palju igasugu toorest salatit, ei suhkrule ja jah meele jne, väheke kohvi ja kui, siis hästi lahjat, palju rohelist ja rooibose teed ).

    Keegi kirjutas ka negatiivsest kogemusest massaazi vms kohta. Ka minul keelasid neuroloogid ja infektsionist selle täielikult ära ( ka igasugu vesimassaazid ), kuni pole terve. Lubati sellist pinnapealset nn liblikmassaaži ehk sisuliselt silitamist; selline tegija on Tartus olemas, aga ma pole sinna jõudnud. Ja ma polegi julenud praegu midagi tõsisemat proovida.

    Aga väga hästi on mulle mõjunud Samento, võimalik, et see on petlik.

  • krp

    nakatumine oli 2009 aprill. ravi 2011 sept-okt ja nüüd veebruaris igg ja igm ikka maxim. väärtusega. nii kohe kindlalt olla ei tohiks. mulle öeldi et igm on suur ka tavalise viirusega… muide iladsi tüüpide kohta saab netist vahvat kohtu teemalist infot. muudkui kaevatakse kohtusse ja eesti arstid kutsuvad neid soolapuhujateks nii et neist ei maxa juttugi teha

  • Virge36

    Olen nüüd minagi oma lapsega selle tee läbi käinud ja 4 kuuga pole saanud abi. Laps jäi haigeks nov lõpus, mingeid puugihammustuse märke pole kunagi olnud, lihtsalt olid ägedad jalavalud, väsimus, peavalud, jõuetus. Perearst saatis ortopeedile, see edasi neuroloogile. Samal ajal ei annud mulle miski rahu ja omaalgatuslikult palusin perearstilt borrelioosi analüüsi, mis osutus positiivseks. Õnneks mitte küll väga hulluks (täpselt hetkel ei mäleta, Igm oli vist kusagil 50). Neurooog ei pidanud seda näitajat aga millekski, oli konsulteerinud Merimetsaga ja otsustas et asi pole selles. Tegime kõikvõimalikud analüüsid, kõike mida võib välja mõelda (MRT-d jms), aga kõik oli korras. Kuna neuroloog ei leidnud midagi, tõstis ta käed ja soovitas lapsel psühholoogi juurde minna, et järsku on asi selles. Läksime tagasi perearstile, kes oli ise seda haigust põdenud ja tunnistas, et kindlasti on tegu selle haigusega. Laps sai AB kuuri 3 nädalat ja juba teisel päeval oli hea olemine. Peale ravikuuri umbes 2 nädala pärast hakkasid aga peavalud ja väsimus. Perearst saatis uuesti neuroloogile. Aga järjekorrad on mitmed kuud pikad, läksime siis tasulisse vastuvõttu. See neuroloog oli samuti seda meelt, et need nähud pole sellest haigusest ning soovitas lihtsalt oodata või siis psühholoogi külastada. Mingeid neurootilisi märke ma lapsel ei leia, eks seda stressi on meil kõigil, ka lapsel, kuid esialgu tuleks borrelioosile ju tähelepanu pöörata. Kui ma siiski ei jätnud arsti rahule ja pärisin ikka edasi, siis ta selgitas, et oli käinud kusagil loengul kus räägiti, et puuk võib ju su peal jalutada ja väheke näksata aga mis siis sellest, ega siis haigeks jää, ja pealegi pidavat metsas olema teisigi putukaid mis võivad mingeid nakkusi kanda. Et see pole midagi tõsist ja ei maksa üle tähtsustada. Kui pärisin, et kui lapsel pole seda haigust, miks siis ravimi manustamine kohe kergendust tõi, selle peale jäi ta päris vait. Igaljuhul tulime sealt ära täiesti pettunult. Võtsin uuesti ühendust perearstiga, ta lausa vangutas pead selle peale ja ei suutnud uskuda sest analüüs ju näitas,isegi kordusanalüüs, et haigestumine on olemas, samas ei pidanud õigeks AB-d uuesti võtta, et mitte üleliiga kurnata organismi. Esialgu oodata, turgutada vitamiinidega, nt.magneesiumiga ja B-vitamiinidega. Nüüd otsin kindlasti mingeid alternatiive. Hetkel pole veel midagi leidnud, aga tegutsen edasi. Kirjutan seda selleks, et algul, kui lugesin siinseid postitusi, ei saanud aru, kui hull see asi on. Nüüd aga näen, et meie arstid on selles osas täiesti ükskõiksed. Näen seda ka oma sõbranna pealt, kes on aastaid vaevelnud selles haiguses ja merimetsa ei oska ja isegi ei taha midagi ette võtta. Jõudu kõigile.

  • js

    Virge, hea kui sa paneksid nende neuroloogide nimed siia avalikult üles. Teistele hoiatuseks! Tõsimeeli, nii lambaid ei saa ju olla :S

Lisa kommentaar